Kuidas halval trennipäeval mitte käega lüüa? 08 Sep

 

 

Kui regulaarselt sporti teha, siis on loomulik, et ette tuleb nii paremaid kui ka halvemaid päevi. Enamasti tunnen ma ennast treenides suurepäraselt: olen motiveeritud, keha on puhanud ja värske, naudin pingutamist täiel rinnal ning trenn möödub kui linnutiivul. Mõnikord aga juhtub nii, et olen väsinud, lihased valutavad, trenn on raske ja motivatsioon pingutamiseks puudub. Kuidas sellisest ebameeldivast treeningust siis ikkagi võitjana välja tulla?

 

1. Ma treenin vastavalt võimetele

 

Minu meelest on oluline endas igas trennis enda 100 % anda, kuid samas aru saada, et ühel päeval on latt madalamal kui mõnel teisel korral. Kui organism pole kõige paremas seisundis, siis ei tähenda see kohe, et ma peaksin treeningu lõpetama. Vastupidi! Kui ma annan endast sel momendil kõik ja pingutan vastavalt oma selle päeva võimetele, on treening igal juhul korda läinud!

 

2.  Ma üritan positiivselt mõelda

 

Kui treening hakkab raskeks kiskuma, siis tahes tahtmata hakkavad peas keerlema mõtted, et „täna pole lihtsalt minu päev“. Kui aga endale seda kogu aeg korrutada, siis muutubki trennitegemine järjest vastumeelsemaks. Samas ei ole vähemalt minu puhul mingit kasu sellest, kui ma sisendan endale, kui tore, hea ja lõbus sportimine on. See tundub tol hetkel ju puhta valena! Mõtlen hoopis nii, et „täna ei ole küll minu päev, kuid ma teen kõik ära, mis ma enne trenni teha kavatsesin.“ Tuletan endale meelde, et tavaliselt pole kehal häda midagi – kõik on mõtlemises kinni!

 

3.  Trenni lõpus pingutan maksimaalselt

 

Usun, et igaühel tuleb ette treeninguid, mil me vaatamata kõikidele pingutustele hakkame natuke viilima: ei ole jõutrenni tehes enam nii keskendunud, jookseme intervalle aeglasemalt kui plaanitud, võtame BodyPumpis kergemad raskused, teeme harjutuste vahel põhjendamatult pikki pause jne. Mina üritan sellisel juhul veenduda, et vähemalt viimastel trenniminutitel annaksin endast KÕIK! Näiteks kui ma lähen jooksma ja sörgin 10 km asemel hoopis 8 km, siis viimasel 400 meetril sprindin nii kiiresti, kui jaksan. See annab nii hea tunde, et kõigele vaatamata suutsin trenni edukalt lõpuni viia.

 

Heidi kirjutab Kaaluabis tervislikust toitumisest ja sportlikust eluviisist. Kui soovid tema kohta rohkem teada, külasta tema blogi aadressil http://heidi.tarkpea.ee.

loe ja kommenteeri