Söömis- ja liikumisharjumuste nõustamist mõjutavad nõustaja terviseharjumused 28 Nov

Foto: www.fotoakuten.se

Foto: www.fotoakuten.se

Michigani ülikooli (USA) kardiovaskulaarkeskuse uuringust selgub, et arstid, kes on ülekaalulised või pole kehaliselt piisavalt aktiivsed, tunnevad end söömis- ja liikumisharjumuste nõustamisel ebamugavalt.

Michigani ülikooli uuringust selgub, et patsiente tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse alal nõustavate arstide enesekindlus võib olla seotud nende endi terviseharjumustega.

Nõustamisel enesekindlust mõjutavate tegurite seas on ära nimetatud arsti enda kehalisele aktiivsusele kuuluv aeg, ülekaalulisus ning asjaolu, kas arst on saanud piisavalt patsientide nõustamisalast koolitust või mitte.

Uuringust, mis avaldati Ameerika ennetava kardioloogia ühingu ametlikus veebiajakirjas Preventive Cardiology (e.k. ennetav kardioloogia) selgub, et arsti harjumused mängivad patsiendi nõustamise juures väga suurt rolli.

“Tõepärasemalt kõlab patsientidele nende arstide sõnum, kes ise harrastavad tervislikke eluviise,“ ütleb uuringu juhtiv autor, Michigani ülikooli tervishoiusüsteemi ja meditsiinikeskuse pearesident meditsiinidoktor Michael Howe. „Arstid on väga hõivatud inimesed, eriti väljaõppe ajal, kuid tervisliku toitumise ja regulaarse kehalise aktiivsuse tulemuseks võib olla nii parem individuaalne tervis kui ka tõhusam abi patsiendile.“

Võrreldes vaid 36 protsendi praktikantidega, so internatuuris või residentuuris õppivate noorte arstidega, rääkis enamik uuringus osalenud meditsiiniõpingud lõpetanud arstidest patsientidele tervislikust toitumisest. Uurimus näitab, et arstid kannavad enda eest paremini hoolt kui praktikandid, kes söövad suurel määral kiirtoitu.

Nii arstid kui praktikandid tunnistasid madalat enesekindlust patsientide tervislike eluviiside alasel nõustamisel. Samas oli enesekindluse tase märgatavalt kõrgem nende uuringus osalejate seas, kes olid ise kehaliselt aktiivsemad.

Vaatamata tõsiasjale, et kaalukaotus võib ära hoida või leevendada ülekaaluga seotud haigusi nagu hüpertooniatõbi või diabeet, olid vaid vähesed praktikandid või arstid veendunud, et suudavad patsientide tervisekäitumist muuta.
Uuringust ilmneb, et nõustamisel enesekindlust mõjutavateks teguriteks on arsti enda kehalisele aktiivsusele kuuluv aeg, ülekaalulisus ning asjaolu, kas arst on saanud piisavalt patsientide nõustamisalast koolitust.
Uuring näitab ka, et tervislikest toitumisharjumustest kõnelemise juures avaldas enesekindlusele tugevaimat mõju asjakohane väljaõpe.
Võttes arvesse, et ülekaalulisus täiskasvanute seas on Ameerikas kasvav tendents, puudub paljudel arstidel enesekindlus patsiente eluviisialaselt nõustada, tõdeb uuringu vanemautor, Michigani ülikooli tervishoiusüsteemi ja meditsiinikeskuse eriarstiabi assisteeriv professor meditsiinidoktor Elizabeth Jackson. „Väga oluline osa meditsiiniõpingute kõigil tasemetel on arstide tervisliku toitumis- ja liikumisharjumuse alase nõustamise koolitus.“
Sama asja ajas ligi aasta tagasi ka meie presidendi abikaasa, arsti haridusega Evelin Ilves, kui ta kutsus üles arste oma kehakaalu jälgima. Toona kohtas ta küll arstide tulist vastuseisu ja süüdistusi pseudoprobleemidega tegelemises.

Allikas: http://www2.med.umich.edu/

loe ja kommenteeri