Raske tõdemus: Kellyl on enda pärast häbi 19 Aug

NAISTEKAGA KAALUST ALLA: Jälle on märkamatult möödunud nädal sellest, kui viimati oma tegemistest ja toimetustest kirjutasin. Selle nädala märksõnadeks on olnud kolimine ja kõhugripp.

Nädalavahetus kulus uue korteri otsingutele ja nädala algus asjade transpordile, ostmisele ja paigutamisele. Seega liikumist oli palju. Ja kuna hetkel puudub auto kasutamise võimalus, siis koguneb samme päeva peale päris palju. Ja see on ainult positiivne!

Positiivne polnud aga minu nädala teine pool, kus mind vedas natuke tervis alt ja selle tõttu leppisin ka Kajaga kokku, et kohtume järgmisel nädalal, kuna ei julgenud reisi Tallinnasse ette võtta. Seega minu headest ja halbadest tulemustest kirjutan juba järgmisel nädalal.

Toitumine on mul enda arvates läinud väga hästi. Avastasin enda jaoks uue lemmiku — avokaado, mis enne minu menüüst puudus, aga mida Kaja soovitas. Minu eriline lemmik on avokaado, mis on täidetud lumekrabi ja maitsestamata jogurti salatiga ning maitsestatud sidrunipipraga.

Kui kaaluabi.ee ja Kaja aitavad mind toitumise poole pealt, siis „trenni nõuandeid” ma veel kelleltki küsinud ei ole. Praegu on minu trenniks EasyTonedega kõndimine ja rattaga sõit. Ja pusin ikka rulluiskudega ka mõnikord. Kuna mul igakuist kindlat sissetulekut ei ole, siis ei saa ma endale lubada kallis terviseklubis personaaltreeneriga trennitegemist. Aga olen juba väga palju uurinud ja otsinud ning leidnud, et siin Tartus on õnneks ka mõistliku hinnaklassiga treeningsaale.

Plaan ongi siis, kui ilmad suurem osa ajast juba rattasõitmatuks muutuvad, osta ühe spordiklubi kuukaart ja endale sobivad treeningud välja otsida. Ma tunnen tegelikult sellisest igapäevasest raskest trennist suurt puudust. Olin nooremana väga sportlik ja meil toimusid trennid igal tööpäeval. Vimasel kolmel-neljal aastal pole igapäevast trenni teinud ja nüüd üritan taas sellele lainele saada.

Ainuke raske asi minu jaoks selle juures on, et minu hetke füüsiline vorm on väga nõrk ja see teeb mind väga õnnetuks. Ja kui ma praegu oma kõndimisretki ja jalgarattasõite teen ja mõistan, kui nõrguke ma ikka olen, siis mul on enda pärast häbi. Kuidas ma ennast vahepeal nii käest ära sain lasta?! Aga aega tagasi ma võtta ei saa ja ainuke, mida teha saan, on tegutseda, et minu tulevik oleks toredam ja et ma saaksin teile detsembris öelda, et olen taas sale ja sportlik!

Ilusat suve lõppu kõigile!

Vaata lähemalt: Naistekaga kaalust alla

loe ja kommenteeri