Väiksena vaatasime ilmselt kõik pingsalt kella, et joosta välja mängima. Meid ei heidutanud ei vihm ega sobiva treeningvarustuse puudumine. Seejuures ei tulnud mõttessegi iga päev peeglist biitsepsi ümbermõõtu kontrollida või hommikuti kaalule astuda. Täiskasvanuna on meie suhe treenimisse totaalselt muutunud. Sellest on saanud kohustus – füüsiline aktiivsus on asi iseeneses. Kehalise toonuse hoidmine pole enam lõbus. Mis sai mänguväljakul kogetud põnevusest? Aeg oleks üle vaadata põhjused, mis sind treenima panevad.

Suurenda rahulolu eluga

Lihaseid tugevdava füüsilise aktiivsusega tegeleb vähem kui veerand ameeriklastest. Napilt alla poolte lihased saavad omakorda piisavalt aeroobset füüsilist aktiivsust. Seda kõike hoolimata sellest, et arstide väljastatud treeningsoovituste hulk on viimase kümne aasta jooksul 10% võrra suurenenud. Samuti pole kunagi varem ligipääs treenimist puudutavatele õppematerjalidele olnud nii hea. Põhjus, miks need soovitused kurtidele kõrvadele kostuvad, seisneb tõsiasjas, et tegu on impersonaalsete ja haaramatuks jäävate soovitustega. Treeningust saadav kasu on taandatud  vähenenud haigusriskide, vastupidavuse ning tervislike kehamõõtmete kohta käivaks statistikaks. Ükski neist ei tekita sisemist motivatsiooni, mis on vajalik, et treening muutuks elustiili loomulikuks osaks. Selle asemel mõtle sportimisest kui millestki, mis suurendab sinu rahulolu eluga.

Hiljuti ajakirjas Health Psychology avaldatud uuring tõestas, et 18-25-aastaste noorte puhul mõjutab füüsiline aktiivsus otseselt nende rahulolunäitajaid. Trenn parandab ka meeleolu, annab juurde energiat ja tagab parema ööune. Professor David Conroy soovitab seetõttu inimestel treenida harjumuspärasest pisut kauem või pisut intensiivsemalt, et rahulolu oleks veelgi suurem. Need uurimused peaksid tekitama piisavalt suure liikumisnälja.

Tunded on väljanägemisest tähtsamad

Mis siis, kui liikumahakkamine polegi nii nauditav? Ei kogemused ega teadmised takista paljusid meie seast kontrollimast – kasutades selleks kaalu või mobiilirakendusi – millised on meie edusammud. Kui sulle pakub treeningust saadavast naudingust rohkem huvi vööümbermõõt, siis oled poolel teel loobumise suunas. Loobu treeningust, mis eeldab enne ja pärast fotode tegemist. Ära vali ka treeningut mugavuse ega hinna järgi – nii tekitad mõttetu barjääri iseenda ja treeningkogemuse vahel.

Laps huvituks eelkõige sellest, millise tunde temas mõni tegevus tekitab. Mitmed uuringud on näidanud, et regulaarsed treenijad naudivad trenni ja tunnevad ennast harjutusi sooritades enesekindlalt. Ole valmis parema treeningkogemuse nimel pisut rohkem kulutama. Katsu teha kõik hea treeningrütmi saavutamiseks. Selleks võib teadlikult naeratada või motiveerivaid aforisme treeningu ajal endale korrata. Ka sellest on abi, kui igal treeningkorral esitatakse endale väike väljakutse. Rohkem läbitud kilomeetreid, kordusi, suurem intensiivsus – pidev areng tekitab positiivse emotsiooni.

Kasuta aega arukalt

Aeg on pahatihti nende jaoks takistuseks, kelle treening enneaegselt katkeb. Haiguse ja valu kõrval märgiti ajapuudus kolmanda treeningubarjäärina ära ühes rootslaste uuringus, milles 1358 patsiendil paluti kodus treenida. Vaba aeg on üleüldiselt defitsiitne kaup. Ameeriklastel on päevas vaba aega 5 tundi, millest kõigest 18 minutit kulub spordile ja rekreatsioonile. See on kõigest 6 protsenti vabast ajast. Peamiselt kulutavad ameeriklased on vaba aja arvutimängude mängimiseks (26 minutit), sotsialiseerumiseks (37 minutit) ja televiisori vaatamiseks (2,8 tundi).

Mängides on võimalik lapsel paljud neist tegevustest ühendada. Mängud võivad olla sportlikud nagu korvpall, võrkpall või tennis. Suhelda saab sõbraga matkates või pargis jalutades. Teleri puhul tuleb aga märkida, et neid võib leida tänapäeval igalt poolt. Miks neid ei saa paralleelselt muude tegevuste kõrvalt vaadata? Nutitelefonid võimaldavad mobiilselt liikuda. Püstita endale eesmärk, et sa ei istu enne teleri ette, kui oled olnud piisavalt füüsiliselt aktiivne.

Allikas: caloriecount.about.com/