Lundi ülikooli orgaanilise keemia professor ja endine jooksja Ulf Ellervik teab täpselt, mis kehaga treenides toimub: seda, kuidas adrenaliin vabaneb suurendamaks vere hulka südames ja lihastes, ning seda, kuidas aju meie kehale signaale saadab, mis liikumiseni viivad. Enamik meist suudab treenida 2-3 tundi, enne kui keha suhkruvarud otsa saavad. Täiendavaid süsivesikuid on treeningu käigus vaja vaid pikkadel distantsidel. Südamel ja kopsudel võtab täisvõimsuse saavutamine kaks minutit (nii treenitud kui ka treenimata), mis selgitab, miks just treeningu algus tundub kõige raskem. Sellele järgneb aga tasu - umbes 30-45 minuti raske treeningu järel hakkab keha tootma endorfiine, valuvaigistavat hormooni, mis vastab tavalisele haiglakogusele morfiinile. Endorfiini mõju kestab ca 1 tund, kuni kaob.

 

Seetõttu on ka treeningu puhul oht, et sellest võib sõltuvusse sattuda, trenninarkomaanid soovivad kogeda endorfiinitulva üha uuesti ja uuesti.

 

Treeningu mõju avaldub treenimata keha puhul üsna kiiresti, kuid saavutatu säilitamiseks peab treenima regulaarselt. Treeningu positiivsed mõjud:

 

• Kasvab südame löögimaht, mis parandab hapniku tarbimise võimet. Kui rakud suudavad omastada rohkem hapnikku, saab keha paremini hakkama vererasvade ning stressihormooniga, hõlbustades nõnda südame tööd, parandades meeleolu ja und.
• Südame löögisagedus puhkeasendis on madalam.
• Energiakulutus suureneb.
• Paraneb füüsiline konditsioon.
• Veresuhkru tase langeb ning muutub stabiilsemaks.
• Punaste vereliblede maht veres suureneb.
• Kehas vabaneb dopamiin ja serotoniin, mis aitavad depressiooni ja valu vastu.
• Immuunsüsteem tugevneb.
• Hippokampuses asuvate rakkude moodustumine parandab mälu, õppimisvõimet ja keskendumisvõimet.
• Suureneb lihasjõud.
• Paraneb vastupidavus ja paindlikkus.
• Treenitud inimese keha suudab paremini kasutada rasva energiaallikana.
• Väheneb kolesteroolitase