Teismeliste laste hea tervisliku seisundi tagamisel on keskne vanemate roll, kes määravad ära, milline on kodune toit. Kui see on tervislik, siis paraneb lapse enesetunne, tervislik toit võimaldab teismelisel kasvada ning areneda, nii et ta jõuab piisavalt tegeleda nii koolitöö kui ka harrastustega.

Selles vanuses lastel on sageli oma taskuraha ning seetõttu on tal lihtsam ise valida, mida ta koolis või vabal ajal sööb. Lapsevanema mõju tema käitumisele on väiksem, kuid toitumisharjumuste kujundamine saab alguse kodus tehtud tarkadest valikutest. Vanemana tuleb ka oma järglase kulutustel silma peal hoida, veendumaks, et laps eelistab krõpsudele ning maiustustele tervislikke tooteid.

Viis toidukorda päevas

Murdeealine laps peaks sööma täpselt sama toitu, mida täiskasvanugi, süües vähemalt kolm korralikku toidukorda päevas (hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök) ning neile lisaks kaks vahepala. Lapsed, kes on kehaliselt väga aktiivsed, peaksid tarbima suures koguses täisteraleiba, kartulit, putru.

Need lapsed, kes söövad korralikult hommikusööki, söövad hiljem koolis ka tervislikku lõunat. Seepärast on oluline, et hommikusöök ei jääks vahele. Lisaks aitab hommikusöök lastel tunnis keskenduda.

Tervislik hommikusöök peaks sisaldama kolme komponenti: puder/leib/hommikuhelbed, piimatoode ning puuvili/juurvili. Näiteks taldrikutäis putru piimaga, üks-kaks võileiba ning kõrvale puuvili või juurvili.

Kui laps ei armasta putru, osta koju naturaalset jogurtit, keefiri ja tervislikku müslit. Kui lapsel on hommikusöögi söömisega raskusi, anna talle teele kaasa võileib ja puuvili. Ehk on võimalik tervislikku hommikusööki osta ka kooli kohvikust.

Tänapäeval sisaldavad lõunasöögid sageli liiga vähe köögivilju ja kiudaineid, samas leidub neis ohtralt rasvu ja suhkrut. Tervislik ja tasakaalustatud lõunaeine koosneb õigetest komponentidest, mis on omavahel õigetes suhetes. Lihtne on õpetada last tervislikult sööma taldrikumudeli eeskujul. Nii saab laps kõik vajalikud toitaineid, kõht saab täis, kehakaal on normaalne ning lapsel on erksust ja jõudu rohkem. Taldrikumudeli kohta võib lähemalt lugeda siit.

Vahepalade valikul eelistavad teismelised tavaliselt maiustusi, mis pole aga kasulikud ei nende isule ega hammaste tervisele. Heas vahepalas on matkitud hommikusöögi komponente - võileib, piim, puuvili. Sellest piisab, et pidada vastu järgmise toidukorrani rikkumata oma isu.

Kui sinu teismeline sööb korralikult ning taldrikumudelit järgides, saab ta toidust kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalid. Eraldi grupi moodustavad noored tüdrukud, kellel algab menstruatsioon, millega kaasnev rauapuudus teeb nad väsinuks ja jõuetuks. Ka poisid, kes lühikese aja jooksul palju kasvavad, võivad vaevelda rauapuuduse käes.

Rauarikkad toidud on liha, eriti veiseliha, lambaliha, sealiha,  verivorst ja verikäkid ning maksa sisaldavad toidud nagu maksakaste ja maksapasteet. Heaks allikaks on ka kala, linnuliha, muna, täisteraleib, rohelised oad ning kaunviljad, näiteks oad, herned ja läätsed.

Kui palju keha rauda omastab, sõltub sellest, kust raud pärineb. Lihast, linnulihast ja kalas leiduvat rauda on kehal kergem omastada kui taimsetest allikatest pärit rauda. Omastamisprotsessi pärsib kohvi ja tee joomine, kuid kiirendab C-vitamiini sisaldavate toitude tarbimine. Seepärast on soovitav kohvi-teed juua söögikordade vahel ning pearoa kõrvale pakkuda C-vitamiini sisaldavaid puu- ja köögivilju.

Murdeiga on ka see aeg, kus paljud noored otsustavad hakata taimetoitlasteks. Taimetoidul on palju eeliseid, kuid liha, kala, linnuliha ja muna ei saa lihtsalt niisama toidust välja jätta, vaid need peab asendama kaunviljadega, et keha saaks vajalikke toitaineid.

Laktovegetaarse toitumise hulka kuuluvad piimatooted ning vahel ka muna. Nii on võimalik toidukordi täpselt planeerides omastada kõik vajalikud toitaineid. Teismelisest taimetoitlase puhul on aga oht, et ta ei saa piisavalt valku, D-vitamiini, kaltsiumi, rauda ja tsinki. Seepärast on eriti oluliline söögikordi hoolikalt planeerida ning toidulaual mitmekesisust säilitada. Lisaks on soovitav võtta B12 vitamiini, mida taimses toidus ei leidu.

Soovitused:

• Eelista toite, milles on madal suhkru-, küllastunud rasva ning soolasisaldus.
• Toeta oma teismelist, et ta valiks tervislikku toitu ning sööks taldrikumudelit järgides. Head toitumisharjumused tagavad tugeva tervise nii praegu kui ka hilisemas elus, kuid mõjutavad ka õpingutulemusi ning sportlikke saavutusi.
• Valmista kodus maitsvat ja tervislikku toitu, väldi kooke ja teisi maiustusi. Valmista selle asemel tervislikku leiba, paku puu- ja köögivilju. Suur puuviljakauss kodus on korraga ahvatlev ja tervislik.
• Kasuta ära teismelise huvi oma välimuse eest hoolitseda, selgitades talle, et kõige lihtsam viis kauni väljanägemise saavutamiseks on tervislik toitumine, millele peab lisanduma loomulikult regulaarne treening.
• Ükski toit ei tohi olla keelatud, kuid tee vahet igapäevatoidul ning maiusel. Teismeline võib vahel endale midagi head lubada, kuid kommide, küpsetiste ning karastusjookide tarbimine ei tohi kindlasti toimuda iga päev.
• Tekita teismelises isu, pakkudes talle uusi retsepte. Maailmaköögiga tutvumine garanteerib maitseelamuse ning positiivne on antud juhul ka see, et teistes rahvusköökides leidub tavaliselt rohkem köögivilju. Proovi vahel valmistada ka taimetoitu. Taimetoidu söömiseks ei pea olema tingimata taimetoitlane.
• Nädala sees ajanappuse käes vaeveldes eelista kiiresti valmivaid sööke. Kui valid poolfabrikaadid, lisa kindlasti juurde köögivilju, puuvilju ning täisteratooteid. Ära unusta, et poolfabrikaadid sisaldavad liiga palju soola ning ebatervislikke rasvhappeid.

Allikas: http://vardguiden.se