Vahepala

Lõpuks on teadlased kinnitanud seda, mida suur osa meist on juba ammu kahtlustanud: peekon, juustukook ja teises kaloririkkad toidud võivad tekitada sõltuvust.

Hiljuti rottide peal läbi viidud uurimus näitas, et kõrge rasva- ja kalorisisaldus mõjutab ajutegevust samal moel kui kokaiin ja heroiin. „Kui rotid söövad rasva- ja kaloririkkaid toiduaineid piisavalt suurtes kogustes, tekivad neil narkosõltuvusega sarnanevad söömisharjumused,“ teatab veebileht Health.com.

Õnneaine

Ülesöömise põhjustaja näib olevat dopamiin. Õnneaine eraldub ajus mõnutundest ajendatud tegevuse tagajärjel. Seega võib rasvast toitu pidada joovastavaks aineks, millest tekib sõltuvus.

„Ajus asuvad nn rõõmukeskused saavad järk-järgult ülekoormuse nii neil, kes kasutavad narkootilisi aineid nagu kokaiin, kui neil, kes söövad liiga palju rämpstoitu,“ selgitab USA Scrippsi uurimisinstituudi professor Paul J. Kenny.
„Lõpuks ütleb „rõõmukeskus“ üles. Sama tunde uuesti läbielamiseks – või ka selleks, et end lihtsalt normaalselt tunda – läheb tarvis üha suuremates kogustes vastavalt kas narkootilisi aineid või toitu,“ selgitab Kenny, kes on uurimistöö peamine autor.

Uurimuses, mis avaldati teadusajakirjas Nature Neuroscience, uurisid Kenny ja tema kaasautorid 40 päeva jooksul kolme gruppi katserotte. Esimesele grupile anti tavalist rotitoitu. Teine sai iga päev ühe tunni jooksul peekonit, vorsti, juustukooki ja muud rasva- ja kaloririkast toitu. Kolmandal grupil lasti õgida ebatervislikku toitu kuni 23 tundi ööpäevas.

Sõid rohkem

Rottide ajju paigaldatud elektroodide abil täheldasid teadlased järk-järgulisi muudatusi kolmanda grupi rottide toidutaluvuses, täpsemalt, õnnetundes, mida toit neile pakkus. Rotid pidid kõrge rõõmutaseme saavutamiseks rohkem sööma. Kui rotid toidule lähenesid, andsid teadlased nende jalgadele elektrilöögi, mille peale esimese kahe grupi rotid põgenesid toidu juurest eemale. Ülekaalulisi elektrilöök ei häirinud. „Nende tähelepanu oli koondunud vaid toidule,“ ütleb Kenny.

Varasemad rottide peal läbi viidud uurimused on näidanud, et kui loomadel on piiramatu ligipääs kokaiinile või heroiinile, toimuvad nende peaajus muutused. Oslo ülikooli haigla profülaktilise kardioloogia osakonna arst Eli Heggen ütleb, et uurimuse tulemusi ei saa üks-üheselt inimestele üle kanda. „Tegemist on huvitava uurimistööga, mille tulemused on vastavuses samal alal läbi viidud teadustööga, ning kindlasti on see ülekaalulisuse probleemi lahendamisel piltmõistatuse oluline detail,“ arvab Heggen.

Allikas: http://www.vg.no/