Kui inimene hindab oma enesetunnet halvaks, võivad selle põhjuseks olla teatud valgud, nn. tsütokiinid, näitab Rootsis, Karolinska Instituudis läbiviidud uurimus. Teadlased avastasid, et tsütokiinide hulgast sõltub see, kuidas inimene end tunneb. Tsütokiinid on immuunrakkude eritatud valk, mida immuunsussüsteem kasutab, et teiste keha süsteemidega ühendust hoida.

Kui tsütokiini on organismis liiga palju, tekivad külmetuse- ja gripisümptomid ning halva enesetunde tõttu on ka tuju kehv. Paljud teaduslikud uuringud on näidanud, et oma tervist kehvaks pidavad inimesed kannavad suuremat riski tulevikus haigestuda või varem surra. Kuid selleks, et aidata inimesi, kes oma tervise üle kurdavad, on tarvis hankida rohkem riskifaktoreid, leiab töö autor Anna Nixon Andreasson.

Uuringus osales peaaegu 800 inimest, enamik neist olid naised. Valdav enamus pidas oma tervislikku olukorda heaks, kuid 20 protsenti leidsid, et tervis pole kiita. Kes oma enesetundega rahul polnud, nende tsütokiinide tase veres oli kõrgem kui neil, kes oma tervist heaks pidasid, isegi kui neil mingit haigust ei olnud. Mida vanem inimene, seda selgemini tuli välja seos tsütokiinide ning halva tervise vahel. Teadlaste arvates aitab see uurimus selgitada, miks teatud inimesed tunnevad end halvasti, isegi kui meditsiinilisi põhjusi halvaks enesetundeks ei leita.

Esimest korda uuriti ka seost tsütokiinisarnase ainega ning inimese enda enesetunde hindamisega. See näitas ka erinevust sugude vahel. Pikas perspektiivis loodavad teadlased, et nende avastus paneb aluse inimeste halva enesetunde paremaks raviks. Enne on vaja aga õppida, kas valke on võimalik pidada peamiseks halva enesetunde allikas või on see hoopis erinevate faktorite koosmõju. Ühes eksperimentaalses uuringus lasti katsealustel magada vaid neli tundi öösel ning nende tervis halvenes järk-järgult, mis oli seotud kõrgendatud tsütokiinide hulgaga. Seega on leitud viis, kuidas panna inimesi tervise osas end halvasti tundma. Hea enesetunde tähtsaks osaks on korralik uni.

Allikas: forskning.se