Suhkur ning valed süsivesikud on meie tervisele palju ohtlikumad kui rasv, leiab Rootsi teadusajakirjanik Ann Fernholm, kes tahab pöörata tähelepanu üha magusamaks muutuvale menüüle.

Skandinaavias on viimasel ajal palju arutatud süsivesikutevaese, kuid rasvarikka toitumise (LCHF – low calorie high fat) üle. Ann Fernholm, kes on välja andnud ka raamatu „Magusam veri“, leiab, et diskusioon keksmes peaks asetsema hoopis kasvanud suhkrutarbimine.

30 aastat tagasi soovitati hakata tarbima rasvavaest toitu, sest see pidi tegema inimesed saledamaks. Tegelikult juhtus soovitule hoopis vastupidine, sest vererasva hulka ei mõjuta mitte ainult rasv, vaid ka suhkur ja teised süsivesikud.

Viimased uuringud on näidanud, et küllastunud rasva tarbimise ning südamehaiguste vahel puudub seos. Küll aga on kümnest patsiendist seitsmel, kes tulevad infarktiga haiglasse, probleeme veresuhkruga.

Viimase 30 aastaga on Lääne-Euroopas suhkrutarbimise suurenemine jõudnud rekorditeni ning ka rasvumine ja diabeet on läbi tenud samasuguse kasvu. Südamehaigetel ja diabeetikutel on soovitatud tarbida võimalikult vähe rasva, kuigi nad peaksid piirama just kiirete süsivesikute tarbimist, leiab Ann Fernholm.

Samuti peaks kolesterooli puhul pöörama tähelepanu mitte kolesterooli üldisele hulgale, vaid hea kolesterooli ning halva kolesterooli näitajate hulgale. Hea kolesterooli kõrge tase ei ole kuidagi negatiivne.

Kui täiskasvanu tunneb end halvasti ning kannatab ülekilode all, peaks proovima vähendada märkimisväärselt süsivesikute ja just kiirete süsivesikute tarbimist ning vaatama, kuidas keha sellele reageerib. Kiired süsivesikud on suhkrut sisaldavad tooted, maiustused, küpsetised jne. Tee kuu aega kestev eksperiment ning jälgi oma keha. Inimesed, kel on põletikuline organism, tunnevad sageli, et nad muutuvad erksamaks ning valud kehas vähenevad. Teiste seedimine paraneb ning nad kaotavad märkimisväärselt kilosid.

Ühest kuust piisab, et saada aru, kuidas see sinu kehale mõjub. Kui ei teki mingit efekti või enesetunne halveneb, jätka vanade toitumisharjumustega. Kui tunned aga enesetunde paranemist, tasub proovida minna üle vaid aeglaste süsivesikute tarbimisele või GI-toitumisele.

Toitumisteadlane Irene Mattisson on nõus, et see kogus karastusjooke, kooke, maiustusi ning muud suhkrut sisaldavaid toite, mida praegu liigselt tarbitakse, on muutunud suureks probleemiks.

Veresuhkru taseme osas leiab Ann Fernholm, et on olemas vaid üks lahendus - see peaks olema kogu aeg ühtlasel, madalal tasemel.

Allikas: http://dn.se