Loodus aitab stressi murda 12 Dets

Kallid eneseabikursused, luksuslikud spaahooldused ja joogatreeningud on küll mõnusad stressileevendajad, kuid on olemas üks lihtne ja tasuta viis stressist vabanemiseks – loodus.

Paljude jaoks on tänapäeva elu liiga kiire ning keha annab ülekoormusest märku uneprobleemide, pearingluse ja väsimuse kaudu. Ohtlik ei ole tegelikult mitte stress, vaid ülemäärane pinge ja vähene puhkus.

 

Selleks, et suudaks end kõigest sellest välja lülitada, on täiest tasuta, ent  sageli  unustatud vahend stressi ravimiseks – loodus. On tehtud hulgaliselt uuringuid, mis käsitlevad looduse ja tervise vahelist seost ja leitud, et vabas looduses viibimine teeb meid nii tervemaks kui ka rahulikumaks. Tulemused on näidanud, et näiteks metsas viibimine vähendab mõõdetava stressihormooni taset süljes ning tugevdab immuunsüsteemi.

 

Jalutuskäik metsas parandab aga mälu, näitasid mõõtmiste tulemused nii tervete kui ka depressioonis inimeste peal. Isegi looduspildi vaatamine vähendab stressihormooni taset ning vähendab valu.

 

Šotimaal tehtud katsed näitasid, et enesetunde parandamiseks ei ole vaja metsa minna. Piisab ka jalutuskäigust linnapargis. Linnakvartalite vahel jalutamine aga stressis ajule samasugust rahustavat mõju ei avaldanud.

 

Mis on siis looduses nii erilist, et see aitab stressi maandada? Üks selgitus on loodusest tulenevad  tajusignaalid, mis seavad teistsuguseid nõudeid meie tähelepanule.

Liikluses, poes, tööl, peame kogu aeg keskenduma kiirete otsuste langetamisele. Loodusest saadud signaalid nõuavad aga harva sellist tähelepanu ja keskendumist. Lisaks oleme bioloogiliselt sobivamad eluks looduses kui linnatänaval. Linnas on inimesed elanud viimased sadakond aastat ning arvuteid kasutanud vaid 20 aastat.

 

Kui soovid oma elus kasutada looduse rahustavat mõju:

-         pane laud akna lähedale, et saaksid vaadata väljas olevat loodust, puid või vett;

-         jaluta või sõida rattaga tööle ja koju läbi nn roheliste piirkondade;

-         mine lõunapausi ajal parki jalutama.

Allikas: dn.se

 

loe ja kommenteeri