Piim on kaua olnud läänemaailma toidulaua oluline osa. Meile on lapsepõlvest saadik räägitud, et „kui tahad tugevaid luid ja hambaid, tuleb piim ära juua“. Kuid kas see ajast ja arust ütlemine ikka tähendab kõike seda, mida meile sellega lubatakse?

Veel nii hiljuti kui 1920-ndail oli toorpiim ainus kättesaadav piim. Juustud, võid, koored, piimarasvad ja mis kõik veel valmistati värskest toorpiimast. See sisaldas kõiki organismile vajalikke ensüüme, vitamiine, valke ja tervislikke baktereid. Lisaks kasulikkusele jõudsid need organismi ka täiuslikus vahekorras, mistõttu said toitained korralikult seeduda ja organism need elutegevuse käigus omastada. Näiteks piimarasva sisaldus on toorpiimas tunduvalt kõrgem kui töödeldud piimas.

Piimarasv sisaldab väga suures koguses A ja D vitamiine, mis mõlemad on organismile kaltsiumi ja valgu omastamiseks ning ärakasutamiseks hädavajalikud. Kui organism saab neid vitamiine ebapiisavas koguses, on kaltsiumi tarbimine niisama hästi kui kasutu, kuna organism lihtsalt ei suuda seda omastada. Lehmad, kes andsid toorpiima, mida on hakatud nimetama ka pärispiimaks, sõid heinamaal värsket rohtu ning muud maitsvat, mis kõik moodustas loomuliku osa nende menüüst.

Piimale ei lisatud midagi ning midagi ei võetud ka ära. See oli puhas, looduslik ja pärines otse allikast. Enne pere lauale ja laste kõhtu jõudmist ei läbinud piim õieti mingisugust tootmisprotsessi. See oli nii looduslik, kui vähegi võimalik ja sisaldas piisavalt organismile vajaminevaid toitaineid.

Piim, mida enamik meist tänapäeval joob, on möödunud aegade piima hale vari. Praegune piim on see, mida leiame toiduainete kaupluste ja supermarketite riiuleilt. Vaatame seda siis lähemalt - seda piima, mida enamik meist tänapäeval tarbib.

Pastöriseerimine oli tohutu läbimurre, mis vähendas potentsiaalselt saastunud piima joomise tagajärjel tekkida võivat ohtlikesse haigustesse nakatumise ohtu. Meenutagem, et ajal, mil pastöriseerimisega algust tehti, ei olnud piimakogumisautodes külmutusseadmeid, mis oleksid võimaldanud piima turvaliselt transportida, ei olnud roostevabast terasest kogumistsisterne ega lüpsimasinaid, ka ei kontrollitud piimakarja kasvatusega tegelevaid ettevõtteid. Kõik need uuema aja lihtsad mugavused on täielikult muutnud olukorda, kus saastunud piim võiks tarbijateni jõuda. Õigupoolest väidavad toorpiima eestkõnelejad, et need piimakarja kasvatusega tegelevates ettevõtetes läbiviidud muudatused teevad toorpiima tarbimise ka ilma toitaineid hävitava pastöriseerimiseta täiesti ohutuks.

Pastöriseerimisel kuumtöödeldakse piima temperatuuril 71,7 ºC hoideajaga 15 sekundit või temperatuuril 63,5 ºC hoideajaga 30 minutit. Pastöriseerimine võib hävitada piimas leiduvad bakterid, kuid mitte ainult. See hävitab ka piimas leiduvad ensüümid, vitamiinid, valgud ning kasulikud bakterid. Pastöriseerimise teel hävitatakse looduse poolt pakutud täiuslik tasakaal. Kuid see ei ole veel kõik.

Pastöriseerimine soodustab nakkusetekitajate kasvu ning muudab piima aluselisest vedelikust happeliseks. Arvatakse, et siin on otsene seos kõrge happesusega toidu söömisest tekkiva atsidoosi muutumisega süvenevaks krooniliseks haiguseks üle maailma. Teadaolevalt haigused (sealhulgas ka vähktõbi) edenevad happelises ja hävinevad leeliselises keskkonnas. Tüüpiline läänemaailma toidulaud on aga ülimalt happeline.

Faktidest, mis näitavad seost piima tarbimise ja osteoporoosi haigestumise vahel, selgub, et riigid, mis on piima (see tähendab siis töödeldud piima) tarbimise poolest esirinnas, on esirinnas ka osteoporoosi haigestunud inimeste arvu poolest. Kas see üllatab Teid? Enamikku üllataks. Meid on siiski kasvatatud usus, et piimajoomine aitab säilitada tugevaid luid ja hambaid.

Organism teeb kõik endast oleneva, et hoida oma happe-leelise (pH) tasakaalu paigas. Liiga happeliseks muutununa hakkab organism leelistest igast võimalikust kohast vabanema. Enamasti avaldub see luudes. Ning mis on tulemus? Luud muutuvad hapraks, nõrgaks ja poorseks. Nõrgad luud ei ole aga ainus võimalik terviseprobleem. Praeguse aja piim sisaldab kasvuhormoone, antibiootikume ja teisi soovimatuid mürke, mis jõuavad otse organismi.

Organism on niikuinii õhus, vees, keskkonnas ja toidus sisalduvate saasteainetega ülekoormatud. Seetõttu me lihtsalt ei saa endile lubada lisa sinna, kuhu on tekkimas saastunud kõnnumaa. Organismi kuhjunud saasteained on seotud paljude krooniliste nn elustiilihaigustega. Kui me tahame säästa oma luid ning turgutada tervist üldiselt, on aeg kaaluda toorpiima eeliseid ning võrrelda neid  kaubanduse jaoks toodetud piima kohta käiva tõelise tegelikkusega. Toorpiim on möödunud aegade tõeline piim, mis on kosutanud ja toitnud meie esivanemaid paljude aastate vältel.

Allikas: familyhealthguide.co.uk