Laktoositalumatus? Juustuleib, jogurt või tükike hallitusjuustu on võimalik süüa ka neil, kes on tundlikud laktoosi suhtes - küsimus on koguses.

Mõned võivad juua piiramatus koguses piima, teised ei talu laktoosi peaaegu üldse, kuid viimased on selges vähemuses. Enamik neist, kes on laktoosi suhtes tundlikud, võivad juua mõõdukalt piima, ilma et tekiksid kõhuprobleemid või kõhuvalu.

"Piir on individuaalne, kuid enamik laktoositundlikest inimestest võivad tarbida rohkem, kui nad arvavad," ütleb Rootsi Karolinska Ülikooli juures asuva haigla peaarst Lena Grahnquist. Tarbimine pole ohtlik ega suurenda ka tundlikkust. Pigem vastupidi - mida rohkem laktoosi keha peab seedima, seda rohkem suudab ta seda ka taluda. Alguses võib tekkida kerge puhitus, kuid kui jämesoolebakterid õpivad laktoosi töötlema, siis enesetunnet see enam sama palju ei mõjuta, st keha harjub söödava toiduga.

Põhja-Euroopas, Indias ja Aafrikas, kus on ajaloo jooksul joodud palju piima, ei ole väga palju neid,  kes kannatavad laktoositalumatuse all. Eriti just rinnalaste osas ja kohe pärast imetamise lõppu.

Rinnapiim sisaldab nimelt väga palju laktoosi. Imetamisperioodi järel väheneb vaikselt ka ensüümi hulk, mis piimasuhkrut jämesooles lagundab. Ensüümi aktiivsena hoidmiseks on seepärast parim viis süüa nii harjumuspäraselt kui võimalik.

Rasvased piimatooted sisaldavad vähem laktoosi kui lahjad. Seepärast seedib organism vahukoort paremini kui piima. Lisaks talub keha laktoosi paremini, kui süüa seda koos muu toiduga.

Laktaasipuudus on emapiimaga toitmise järel normaalne olukord enamiku maakera rahvaste puhul. Mida vanemaks me saame, seda vähem laktaasi peensooles leidub. Laktaas on ensüüm, mis lagundab
piimasuhkru, et keha saaks seda omastada. Ilma laktaasita liigub suhkur edasi kohe jämesoolde, kus bakterid tegelevad lagundamisega, mis põhjustab gaase, kõhuvalu ning kõhulahtisust. Sümptomid tekivad 3-10 aasta vanuselt. See, et teatud piirkonnas elavate inimeste keha suudab laktaasi toota ka hilisemas eas, on seotud meie geneetilise koodiga.

Allikas: http://aftonbladet.se