Karolinska Instituudis tehtud uurimus näitab, et rootslaste hulgas suureneb rasvunute osakaal ning seda on märgata isegi rasedate puhul. Kui rasvunud inimeste hulk kasvas hoogsalt 1970ndatel ning jäi peatuma aastal 2000, siis loodeti salamisi, et ülekaaluliste arv rahvastiku hulgas on lõpuks stabiliseerunud ega suurene edaspidi.

Hiljutine rasedate hulgas läbi viidud uurimus aga näitab, et rasvunute hulk on taas tõusuteel. Aastatel 2000 ja 2010 on rasvunud rasedate arv Rootsis tõusnud 8,2 protsendilt 9,6 protsendile.

Number näitab nende naiste kaalu, kes ennast rasedatena arvele võtavad, st raseduse tõttu ei ole nende kaal veel suurenenud. Uuringus osalejad olid kõik esimest korda lapseootel, mis tähendab, et varasemad rasedused pole nende kehakaalu mõjutanud. Nende andmete järgi on rasvunute hulk Rootsis taas tõusuteel, leiab Karolinska Instituudi rahvatervise osakonna professor Finn Rasmussen.

Tulemused näitavad, et rasvumine suureneb rohkem kui ülekaalulisus. Kuni aastani 2005 jälgiti, milline oli Rootsis sõjaväkke astunute hulgas rasvunute (KMI üle 30) ning ülekaaluliste (KMI 25-30) arv. Pärast kohustusliku ajateenistuse kaotamist pole leitud teist sama esinduslikku gruppi, et rasvumise arengut jälgida.

Värske uuring katab aastaid 1992-2010 ning selles osales kokku 1 569 173 rasedat naist. Tulemuses, kus arvestati naiste elukohta ja haridustee pikkust, kajastuvad ka nende naiste tulemused, kes on korduvalt sünnitanud.

Andmete järgi võib väita, et sotsiomajanduslikud faktorid nagu sissetulek ja haridustase omavad üha suuremat mõju - rasvunute hulk suureneb madala haridustasemega inimeste hulgas. Rasedate hulgas, kellel on keskeriharidus või kõrgharidus, on rasvumise arv vähenenud. Samuti on rasvumise arv suurem väiksemates piirkondades elavatel naistel - suhe linnavurledega vastavalt 18,5 ning 9 protsenti rasvunuid.

Allikas: http://dn.se