Foto: Suat Eman / FreeDigitalPhotos.net

Kui soovid oma mõistust ka vanaduses terve ja selge hoida, siis tasub pöörata tähelepanu ühtlasele veresuhkru tasemele. Nimelt on teadlased avastanud, et veresuhkur ei mõjuta vaid energia hulka vaid aitab ka sinu aju mäluosa ning uusi asju õppida. Nimelt mõjutab veresuhkru kõikumine kergesti ka aju hippocampuse osa, mis juhib meie uute teadmiste omandamist ja mälu. Seepärast on soovitav süüa päevas 3 põhilist söögikorda ning nende vahele ka vahepalasid, sest siis on keha veresuhkru tase pidevalt ühtlane.

Toiduga omastatavast energiast ca 20 protsenti kulub aju tööks, vajades pidevalt glükoosi, mida saab kõige lihtsamalt süsivesikutest, puuviljast, aedviljast ja täisterast. Aju vajab keskmisel hulgal energiat iga päev, mitte liiga palju ning mitte ka liiga vähe. Seepärast on kasulikum süüa pigem sagedamini ja väiksemaid portsjoneid kui harva ja palju.

Kõige paremini mõjub ajule kui veri sisaldab ca 25 grammi glükoosi, mis vastab umbes ühele banaanile. Kuna aju ise koosneb ca 60 protsendi ulatuses rasvast, peaksid tarbima ka piisavalt rasva. Soovitav on eelistada küllastamata rasvhapet sisaldavaid toiduaineid nagu rasvane kala, seemned ja pähklid. Teatud toiduained aga muudavad meid väsinuks, jõuetuks või vastupidi erksaks, õpihimuliseks ning parandavad mälu.

Mida Sinu aju vajab:

• Seratoniin muudab rahulikuks ja harmooniliseks – meie aju suudab muuta toiduga omastatava amiinohappe trüptofaani seratoniiniks, mis tekitab rahustavad, stressivaba tunde ning parandab und. Trüptofaani leidub lihas, piimas, munas, banaanides, teraviljas, tomatites ja pähklites. Ühekülgne ning kalorivaene toit vähendab keha omastatava trüptofaani hulka ning see seletab, miks dieeti pidavad inimesed võivad tunda end masendununa ning langeda ka depressiooni.
• Dopamiin ja noradrenaliin aitavad keskenduda – dopamiin juhib meie liikumisvõimet ja motivatsiooni ning mõjutab ka meeleolu. Keskendumist ja initsiatiivi mõjutab aga noradrenaliini, mis hoiatab meid ka ohu eest. Mõlemad vähendavad ka väsimust ning suurendavad tähelepanu. Valgurikas toit sisaldab aminohapet türosiin, mis aitab ajul toota dopamiini ja noradrenaliini. Peaksid tarbima liha, kala, mereande, muna, ube, herneid ja läätseid, sest need on valgurikkad toitained.
• Glükoos on aju jaoks eluliselt oluline – sinu aju kaalub vaid 2 protsenti kehakaalust, kuid kulutab ca 20% energiast. Tarbitavad süsivesikud muudetakse seedimise käigus glükoosiks, suhkruks, mida kehal on kerge omastada ning mis toidab aju, närvisüsteemi ning lihaseid energiaga. Kui tarbid süsivesikutevaest toitu, tekib glükoosipuuduse tõttu vähenenud ajutegevus, halvenenud hindamisvõime ning kontsentratsiooniraskused. Soovitav on tarbida aeglaseid süsivesikuid nagu täisteratooted, oad-herned ning värsked aedviljad, sest nende glükoosiks muutmine võtab aega ning see tagab keha pikaajalisema energiaga varustamise ning veresuhkru tase on ühtlasem.
• Rasva – aju ei saa ilma rasvata toimida ning seepärast on oluline tarbida rasvast kala, taimseid rasvu ning pähkleid. Seal leiduv rasv taastab närvikiude ümbritsevad müeliini. Mida parem kaitse, seda kiiremini liigub informatsioon närvirakkude vahel.
• Mineraalaineid – keskendumisvõimet tugevdab tsink. Kui kehas on tsingipuudus, tekib sellest väsimus, keskendumisraskused, depressioon ning meeleolukõikumised. Tsinki leidub palju lihas, maksas, mereandides ja täisteratoodetes. Raua puudus põhjustab tähelepanuraskust, vähendab loogilist mõtlemist ning mõjutab ka mälu. Rauda on palju spinatis, porrus ning rohelistes hernestes, kuid ka lahjas lihas, sardiinides ja munakollastes. Kaaliumi puudus vähendab aju vastu võetava informatsiooni mahtu. Kaaliumi leidub puuviljades nagu apelsin, aprikoosid, banaan ning kartulis, tomatis ning kaunviljades. Puu- ja aedviljad sisaldavad ka veeslahustuvaid vitamiine nagu näiteks B-vitamiini, millel on aju tegevuses tähtis roll. B-vitamiini allikad on puu- ja juurviljad, täisteratooted ning lahja liha.

Allikas: sund.nu